Ristimine
Lapse ristimine. Ristimise läbi usaldad Sa vanemana oma lapse Looja hoolde ning lubad tal osa saada Jumala armust ja lunastusest. Uus ilmakodanik ristitakse võimalusel esimestel elukuudel.
Lapse ristimine toimub tema vanemate, erandjuhtudel ühe vanema või hooldaja soovil. Vanemad tõotavad ristimistalitusel kasvatada last kristliku usu põhimõtete järgi. Selleks peavad lapsevanemad olema ise ristitud ja leeritatud koguduseliikmed.
Soovides oma last ristida, aga ise veel koguduseliige pole, võta ühendust koguduse õpetajaga.
Lapsevanemana valid Sa oma lapsele ristivanemad ehk vaderid. Nemad on ristimise tunnistajad ja võtavad ka vastutuse koos Sinuga last kristlikult kasvatada. Ristivanem peab olema samuti ise ristitud ja leeritatud. Kui Sul on oma lapsele ristivanemaks olija olemas, aga ta pole veel koguduse liige, siis võtke ühendust koguduse õpetajaga.
Lapsel võib olla mitu ristivanemat ja samuti võib ristivanemal olla mitu ristilast.
Täiskasvanu ristimine. Kui Sa oled täiskasvanu, siis Sinu ristimine toimub koos leeriõnnistamisega. Sa annad ristimistõotuse, lubaduse elada koos Jumalaga ja osa saada Tema armust, olles õppinud tundma ristiusu põhitõdesid, oled võtnud need omaks ja soovid oma elu nende järgi elada.
Ilma leeriõpetuseta võib täiskasvanut ristida siis, kui on hädaolukord.
Võta julgesti ühendust koguduse õpetajaga, kui soovid saada ristitud või liituda leerikooliga.
Leer
Leerikool (sks lehren – õppima v õpetama) on koht ja aeg, mil Sa õpid tundma ristiusu aluseid ja koguduse elu põhimõtteid.
Sa leiad enda jaoks viisid, kuidas kasvada ristiinimesena, teenida Jumalat ja oma kaasinimesi armastuses ja usus.
Miks käia leeris? Ristiusku saab enda usuks tunnistada siis, kui Sa tead, mis on ristiusu põhitõed, millele Sa elus oma lootuse paned. Ristiusu põhitõdede tundmaõppimine aitab Sul teha otsuseid teadlikult ning läbimõeldult.
Leeriõnnistamisel ehk konfirmatsioonil (ld confirmare – kinnitama) kinnitad Sa täiskasvanuna oma vanemate poolt Sinu lapsepõlves toimetatud ristimist. Sa kinnitad oma usku Jumalasse ja tunnistad koguduse, mille ees Sa oma leeritõotuse annad, oma kodukoguduseks.
Kui Sa pole ristitud lapsepõlves, siis toimub Sinu ristimine täiskasvanuna enne leeriõnnistamist.
Konfirmatsioonil saab Sinust täieõiguslik koguduse liige. Sa saad õiguse osaleda armulaual, laulatada abielu, ristida oma lapsi ja olla ristivanemaks.
Sa saad õiguse osaleda koguduse töös ja juhtorganite valimises, samas võtad ka kohustuse toetada oma kodukogudust liikmeannetuse, palvete ja heade mõtetega.
Millal võib leeri tulla? Leeri võivad tulla kõik vähemal 15-aastased inimesed, ehk siis Sinu jaoks on õige aeg just praegu.
Sa ei ole oma usus veel kindel? Kahtlemine, küsimused ja neile vastuste otsimine kuuluvad inimeseksolemise juurde. Kristlaseks olemine pole lihtsalt pime usk, vaid pidev arusaamise ning mõistmise protsess, püüdlemine selguse poole. Leerikoolis saad Sa uurida ja õppida, mis on ristiusu põhisõnum ja mõtestada enda jaoks lahti kristlasena elamist. Siin Sa õpid tundma Jumalat ja iseennast.
Sul ei pea olema eelteadmisi, tähtis on Sinu huvi ja soov teada saada, valmisolek osaleda leeritundides ja jumalateenistustel, ja koos teistega arutleda.
Leerikoolis osalemine ei kohusta Sind kohe kogudusega liituma. Läbimõeldult otsustada saad Sa siis, kui oled leerikooli läbinud.
Laulatus
Laulatusel annavad mees ja naine teineteisele abielutõotuse ning sõlmivad sellega Jumala nimel kristliku abielu. Laulatusel palutakse abielutõotuse täitmiseks Jumalalt õnnistust, et toetada teineteist ning kasvatada lapsi vastastikuses armastuses ja lugupidamises.
Laulatada soovijad peavad olema EELK (Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku) ristitud ja leeritatud liikmed. Leerikoolis käia ja leeritõotus tuleb enne laulatust anda juhul, kui üks või mõlemad soovijad on konfirmeerimata.
Laulatada võivad abielupaarid, kes on juba varem registreeritud abielus. Väga tihti soovitakse oma abielu õnnistada ja see Jumala kätte usaldada pulmaaastapäeval.
Kui üks laulatada soovijatest on teise kristliku kiriku liige, siis lepitakse laulatuse läbiviimise kord kokku ka teise kiriku vaimulikga.
Laulatussoovist palun koguduse õpetajale teada anda varakult, et oleks aega nõu pidada, soovituslikul 3-6 kuud enne pulmi.
Piht
Igal inimesel, ka Sinul, isegi kui Sa ei ole koguduse liige, on õigus tulla vaimuliku ehk kirikuõpetaja juurde nõu küsima ja muret jagada. Vahel aitab lihtsalt hinge pealt mure ärarääkimine selles selgust saada, lahendustki leida ja ennast kergemalt tunda. Inimeste ärakuulamine ja hingehoidlik vestlemine on kirikuõpetaja üks kaasinimeste teenimise viise ja ülesandeid.
Pihiks nimetatakse oma pattude tunnistamist ja abolutsiooni ehk pattude andeksandmise kuulutuse vastuvõtmist. Pihti vastu võtta ja pattude andeksandmist kuulutada on õigus ametisseseatud (ordineeritud) kirikuõpetajal. Selle aluseks on Jeesuse poolt kirikule antud meelevald Jumala nimel pattude andeksandmist kuulutada.
Koguduse õpetaja juurde pihile tulla võib ristitud inimene, kes tunneb, et vajab oma hinge puhastamist. Nõnda nagu hoolitseme pidevalt oma keha eest, nõnda tuleb ka oma hinge eest pidevalt hoolt kanda. Pihtimine on armuvahend, mis tervendab ja pühitseb iga ristiinimest. Pihil võiks iga ristiinimene käia vähemalt kord aastas.
Kõik, mida pihtimise käigus räägitakse, on pihisaladus. Kirikuõpetajal on pihisaladuse hoidmise kohustus, mis tähendab, et ta ei või kuuldut mitte kellelegi edasi rääkida.
Matus
Kristlik matus on lahkunu õnnistamine ja väärikas muldasängitamine. Ristiinimese jaoks on surm astumine ajalikust maisest elust igavikku.
Inimese saatmine viimsele maisele teekonnale Jumala Sõnaga on loomulik – kõik inimesed on Jumala loodud, kes on väärt lugupidavat ja hoolivat ärasaatmist.
Väärikas matus algab juba surja toetamisega. Kirikuõpetaja kutsumine surija juurde tema kinnitamiseks ja julgustamiseks on loomulik. Pöördu julgesti oma koguduse õpetaja poole, kui Sinu peres on keegi lahkumas.
Matus on tugi ja toetus omastele ja matuselistele, et toime tulla surma tunnistamisega ja saada kinnitust ülestõusmise ja igavese elu lootusele.
Matusetalitus viiakse enamasti kirikus, ent seda võib alustada ka lahkunu kodus või läbi viia haual või krematooriumi kabelis. Matusetalitusele järgneb muldasängitamine või tuhastamine. Urni muldasängitamisel võib kirikuõpetaja pidada haual lühikese talituse väiksemas pereringis.
Kui lahkunu on maetud ilmalikult st ilma kirikliku matusetalituseta, siis võib kirikuõpetaja haua tagantjärele pühitseda.
Kiriklikult maetut mälestatakse matusele järgneval pühapäeval ja lahkunuga seotud muudel aastapäevadel. Lahkunut meenutatakse tänus ja palves, võimalusel süüdatakse mälestusküünlad.
Matusetalitusega seonduvates küsimustes võta palun ühendust koguduse õpetajaga.